Wednesday, September 26, 2007

Ajad.. Majad..


Lets talk about the good old days..

Sirvisin täna arvutis vanu pilte ja koperdasin otsa piltidele tsillist, mis minu juures oli.
See oli väga fun õhtu ja sellest on mälestuseks isegi video kokku keevitatud..


See aga viis mu mõtted kaugemale.
Kaugele HipHopHooray aegadesse.
Minu mitte-enam-bränd-njuu-üürilise Henrikuga tuli see aeg jutuks. Ta ütles,et mina ja Helen olime selle peo kunnid, mida iseenesest oli tore kuulda ja mõelda. Siis kaevasin mälus ja avastasin,et ega segi peaga sai seal lollust ja tähelepanu kiskuvaid asju tehtud küll ja veel. Ma parem ette neid asju lugema ei hakka, sest kes olid kohal, teavad nagunii..
See polnudki tegelikult nii ammu, aga tundub, nagu see oli hetk, kui sai lapsepõlvest välja tuldud.
Praegu tagasi vaadates vähemalt, kuna toona polnud sellist ajukeppi ja sai asjadel lihtsalt minna lastud. Nüüd, kuna kõik ootavad sinust täiskasvanulikku kohusetunnet ja muud kräppi, siis on asjad keerulised.
Mina olen alati poolt olnud,et kui asjad seisavad, küll nad ise ennast siis ka korda ise saavad (mitte muidugi alati), aga mõte pea liiva alla peitmisest on alati minu number 1 valik olnud kui on jamaks kiskund ja siiani see toimis jumala hästi.. Miks siis enam ei võiks?!
I may be getting older but i refuse to grow up.
Ma ei kavatse kunagi saada mingiks rafineeritud kontorirotiks, kes kuulab ilusat muusikat, sest hea tava nõuab,et vanem naisterahvas kuulaks ilusaid asju.
Ma võitlen süsteemi vastu ja kavatsen kuulata oma neegripolkat ja kanda ketse ja teksasid nii kaua kui ma ise seda vähegi tahan.

Ma imetlen siiralt üht enda sõpra Jani, kes on 33, tal on oma firma, ta ajab ametlikke firma asju.. Ja mis selles siis erilist on, tahate te teada?!
Aga see,et ta teeb seda nii nagu talle meeldib - enda räpiriietes, mista mef'i saatel. Ja asi toimib.

See on muidugi meie imelises maailmas andestatavam meestele, kuna juba noori neiusid ei võeta tõsipeadena.
Ka mind mitte, kuigi ma olen teemas sees olnud rohkem, kui mõni suur nimi, kes endast nüüd ilgelt hästi arvab..
I was born that way.
Yeah.. I like my dnb, dub and old-school occasionally but my heart beats to HH..

HAHAHAHAAA... Sain diip ja tõsipea olla..

No ja kui juba puistamiseks läks siis suhete probleemid on ka kakajunnid.
Vanasti oli lihtne "Hakkame käima?!" "OK!" ja kui oli vaja lahku minna saatsid sõnumi, et konetz multfilm..
Nüüd olles "ool grõun app" on sellel mängul hoopis teised reeglid.
1 põhimõte näikse olevat "Nussi ajusid nii,et ajukoor ei ole enam krobeline vaid sile ja pehme nagu paksu tüdruku käsivarred. Siis on õige aeg läheneda, kuna vastane on peast juba jumala soe"
Normaalne suhe on sama harva esinev nagu jõulud juutidel.
Ja kui suhe on normaalne siis on seda sama raske normaalsena hoida (siinkohal tsiteerin ax'i) nagu metskassile rehaga võid perse toppida. Mitte võimatu. Aga raske.

Veidikene ka tänasest päevast..
Feliks hakkas mind JÄLLE hommikul vara närvi ajama,et ma talle süüa annaks. Ma ignoreerisin teda nii kuidas vähegi suutsin ja ta läks Henriku ukse taha kaeblema ja sai, mis tahtis.
Siis ma läksin loengusse. IGAV sai minu jaoks endale täitsa uue tähenduse. Mängisin telefoniga tennist ja võitsin 1 tournament'i peaaegu ära. Käisime söömas Kataga (nimelt avastasime,et Pool6'es on päeval praed 45 krooni). Nägin Leeni ja Siimu. Tsillisime jõe ääres. Tulin koju. Jalutasime Miaga. Mia jonnis. Nägin Lillekest ja kamraade. Tulin koju ja panin tuima.
Ja nüüd siin ma siis olengi.. Tuima panemas:D
Täitsa putsis keiss.. Ma olen nou-laif:D
Aga ma ei saa välja ka minna, sest maohape peksab üles ja seega on väga valus ja räme olla.. Isegi Rennie enam ei aita.. Öösiti magada ka ei saa, kuna horisontaalses asendis hape peksab kurku ja suht räme on olla nii..

Nii palju siis uudiseid ja nüüd sport..




























Ka sport sai läbi..

Sunday, September 23, 2007

Thursday, September 20, 2007

Maailm on imeline,kui elad oma õue all..


Vot täpselt samasuguse tülpinud näoga istun ma taaskord arvutis..
Ei, ma ei ole tülpinud, et mul arvutis midagi teha pole - alati on - vaid sel lihtsalt põhjusel,et ma ei viitsi enam..
Ülikool sööb mu aega ja tahtmist.. Selle asemel,et mind harida(mis peaks emori andmetel olema kooli mõte) see hoopis hoiab mind tagasi ja tekitab seega mandumise. Selle asemel,et saada vaimuhiiglaseks on minust saamas vaimuhiinlane. See tarkuse taga sörkimine ja püüd sellega hästi läbi saada ja endale pähe meelitada on edutu ja kurnav.
Ma nüüd ei tahaks jätta muljet,et ma olen loll ja kogu maailma tarkus voolab mul mööda külgi maha aga ega see just väga kõik kinni ka ei jää.
Ma usun,et nii mõnigi tunneb midagi sarnast : istud paberi taga, sööd turbonuudleid, silmad kissis... nagu keskmine tudeng.
Mina isiklikult kujutasin ette,et tudengielu on siuke mõnus persetamine Pirol ja uute muhedate tutvuste saamine ja selle õppimine, mis meeldib. Ega ma muidugi ei läinud ka just täpselt selle ala peale, mida ma õudselt tahtsin ja siit siis ka minu igapäevased mured ning virin.
Kui nüüd täpsustada, siis ega ma fakin ei tahtnudki veel 5 aastat koolipinki nühkida aga ega tööle ikka ei läheks. See ei ole minu stiil.

Oma vennaga( Jeesus armastab teda) arutasime täna,et kogu see elu on kuidagi mõttetu ja tuleks hakata tegelema mingi vigilante süsteemiga või tuleks teha kodus kräkki ja muid imelisi aineid.
See imeline vestlus sai alguse nimelt sellest,et mu sõbranna Maria sai lihtsalt peksa. Tegu oli kaitseväelasega, kes on ******** kehalise õpetaja, oli ************* snaiper ja kelle närvikava on putsis ja sellele lisaks mingis-teiste-vigastamis-kunstis-aka-enesekaitsehuinjaas must vöö(muidugi.. täiskavanud mehel on tõesti vaja ennast kaitseda neiu eest, kes on 160 cm pikk:D). Härra ****.
Kõige totram on see,et Maria lollus/uhkus/hammastega vitt ei lase tal kuskile avaldust tegema minna.
Ma olen muidugi eriline dildo aga mina nussiks selle venna elu no nii pilbasteks kui vähegi saab. Kurat teab, kes kõik temalt kolki on saanud.
No ja siis me vennaga mõtlesime,et jälitaks seda venda, võtaks kinni, teeks talle juuti(nokitseks noaga tilli kallal) ja sellega oleks mõneti probleem lahendatud. Ja kui ka poleks, vähemalt oli meil tore ja vahva ja elu oleks selleks hetkeks väärt elamist.

Jätkates kurvameelselt, siis täna viskas Kaljo Kiisk lusika nurka. Kahju. Ta oli armas ja andekas vanainimene. Elagu igavesti Lible..



Ja tulgu Anton neile, kes arvavad,et ma olen pessimist. Ma olen REALIST.. Kõik lihtsalt ongi peded ja kõik peabki halvasti minema. Elul ilma raskustega oleks sama suur mõte nagu kuuhelgil sitapotis - ei midagi õpetlikku ega kasulikku. Ehk natuke silma ilu helgist, mis taandub lõpuks ikka sitale ja seega pole ka ilu.. Kuigi ilu pidada vaataja silmades olema..

Aga nüüdseks kõik, sest talk is cheap because supply always exceeds demand!

***Maria tungival soovil eemaldasin metsiku mehega seotud nimed, vältimaks edasisi jamasid. Jätsin kõik siiski piisavalt aimatavaks,et targad kurgid pildi kokku paneks..

Sunday, September 16, 2007

Närvi-närvid, hundionu!


Saage tuttavaks.. See OLI minu imeline tass.. Kuni praeguseni..
Meie pikaajaline suhe lõppes täna köögis..

Nimelt pillasin ma Nunnu maha ja mind tabas selle tõttu närvivapustus..
Ma istusin 2 tundi köögis põrandal ja nutsin..
No pole midagi teha.. Ma olen autist ja ei salli uusi kogemusi.. Ilmselt suren ma nüüd vedelikupuudusesse, kuna silmist ajab vett välja aga juurde ei saa tarbida, kuna tassi ei ole.. EIEI..Ärge saage nüüd valesti aru...Ega ma nii rott ka pole,et mul on majapidamises ainult 1 tass.. Ei, neid on siin sama palju nagu siilil perses okkaid aga lihtsalt Nunnu oli konkreetselt ainult minu oma.. Sellest tassist polnud keegi teine joonud - hea puhas tunne noh..

Aga aitab Maikel Džäksonisetsemisest

Farewell my precious!!!

Friday, September 7, 2007

Tuesday, September 4, 2007

Ylicool


Nonii nahhui..
Hakkas jälle pihta..
Ma pikalt mõtlesin,et miks ma seda endale teen.. Vastus lihtne - RAHA!!!!!! Ma ei kavatse enda imelist pensionit niisama riigile anda, pealegi ma tahan õppelaenu saada ja äkki mulle isegi hakkab see nänn meeldima(nänn on siis kreeka ja ladina keel)
Esmaspäeva hommik algas nagu ikka koolipäev. Kella 9st lendasime Lontsiku juurde ja hakkasime shampat kaanima(et ikka julgem oleks). Kuigi mõte võib hea tunduda, see ei olnud seda, sest ilge kusehäda tuli ja siis istu ja kuula, kuidas dekaan mainib sõna akadeemiline 27 korda:) JÄRJEST:):)
Akadeemilisusest sai kopp esimesel hetkel, kui enda uut kursust nägin.. Võta 1 ja viska teist, ning kuna neid on palju(peale minu veel 50) siis ma jäängi neid pilduma ..
Peaks võluriks hakkama ja kõik irriteerivad inimesed lendama õpetama..siis nad paneks talveks kuhugi kaugele soojale maale ja ma saaks rahus siin töllerdada teiste toredate inimestega.
Järgnevalt tegin arvutusi, kust sain teada,et viibiksin sel puhul eestis üksi:)

Täna oli juba natuke asjalikum päev.. Nimelt viibisin ma enda esimeses ja siiani viimases loengus kuskil 7 minutit ja siis me(Henriku ja Hansuga) otsustasime Põustmännis persetada - tundus igati loogiline..
Siis me ootasime järgmist loengut 2 tundi, kuni ma avastasin,et ega mul polegi loengut ja ma olen tühja passind seal:D
1 mees teadis siiski rääkida,et tarkus on tarviline vara ja siis lähtuvalt sellest tuleb homme ilmselt siiski korralikult kooli minna ja (tudengi)pinki nühkama hakata..

PPP ehk Päeva Põhiline Probleem - "Need kuradi väiksed lauad ei mahuta isegi läpakat ära, kus ma nüüd pokkerit mängin"(quote by bullu)

Saturday, September 1, 2007

The truth is out there..


Mingi poiss tegi mulle pai:D