OoooOO Suur Jõul:) Ime kellegi m*****!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Jõulud algasid enamvähem normaalselt.
Käisin emaga(kuna mul teadupärast rohkem perekonda pole) kahekesi meie kuuse juures laulmas ja tantsimas ja ennast lolliks tegemas. Repertuaaris kõlasid lood nagu "Püha öö","Oh kuusepuu","Aisakell", jne.
See traditsioon tekkis väga ammu. Kunagi oli Väikene-Amakene roheline ja protesteeris tuppa veetavate kuuskede vastu. Seega mingi aeg me ehtisime Draakonipuud, kuni me leidsime metsas oma kuuse.... WHEEEEEEEEEEEE


Lumest polnud sel aastal isegi metsas muidugi haisugi.




Tõeline Christmas Horror algas aga siis kui tuli minna surnuaeda..
Isegi poed funktsioneerisid täna kenasti.. Ei mingeid probleeme parkimisega, polnud järjekordi eriti..Kõik oli tips-tops väga lahe!!!!
Ja nagu halvas USA horrormuuvis ikka läksid asjad jamaks natukene hiljem.. Nimelt surnuaias..

Gaad dääm.. Ma ei teadnud isegi,et Tartus nii palju inimesi on.... 4 kvartalit enne surnuaeda hakkas ummik pihta... Siis polnud kuhugi parkida... Siis ei mahtunud väravast sisse... Siis kustutas inimeste voorimine küünla ära...


Kujutate te seda pilti ette?! Rahvas tungleb nii,et küünlad ei saa põleda.. P***** keiss nohhh!!!!!!!!

Kokku läks meil surnuaial käimiseks ligi 2 tundi.. Kohapeal veetsime me sellest umbes 20 minutit.. Ülejäänud aega möödus autos ropendades..


Kuidas küll alati siis idikad välja ilmuvad, kui mina autos olen.. Siis on kõik kohad neid paksultpaksultpaksult täis ja ma ei jõua ära sajatada nende ahvide pihta!


Nüüd tulid veel head uudised robinal kõrgustest alla nagu Peeter Paan puu otsast loo alguses, kui ta veel lennata ei oskand..

Mu mama daragaja otsustas,et jõulusöök on kala, kuna see on Meie-Imelise-Jessukese üks sümboleist.. Ihv teadis rääkida,et fallose oma pidi see ka olema:D

Noja nüüd ongi siis kõva jõul kala ja riisiga..

Siin tasuks ära mainida,et ma ei söö neist kumbagi.. Magustoiduks on riisipuding rosinatega..
( Rosinaid ma ka ei söö(: )

Minu jõulusöök koosneb taas võileibadest.. UUuUuuuUuuuhhhH what a f*cking surprise!!!


Kui teistel on see ilge nuumamise aeg, siis meie peres on see alati olnud paastupüha, sest mama ei mõista süüa teha, kuigi ta õudselt tahab..

No ja niisis ta meisterdab ja keegi ei söö..
Kunagi oli koeral vähemalt natukene hea aeg(midagi siit sealt ikka leidis, mis koerale kõlbas) aga nüüd ta on surnud..



Mnjaaaaa... Nüüd ma siis istun siin ja sisendan endale,et inimesed ei ole tegelikult ikka nii tillid..
Selleks ideaalne lugu on Sõpruse Puiestee (ainus kuulatav lugu) "Inimesed on nii ilusad ja head"

Eriti veenev see lugu just pole.. Eriti pärast tänaseid läbielamisi!!!



You have no idea how f*cking knackering it is to be me:D